PISA

Pressikonverentsi video: 2015. aasta PISA tulemuste avalikustamine

PISA (Programme for International Student Assessment), on OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) algatusel läbiviidav rahvusvaheline uuring, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Toimunud on kuus PISA uuringut:

  • PISA 2015 - loodusteadus (osales Eesti)
  • PISA 2012 – matemaatika (osales Eesti)
  • PISA 2009 – lugemine (osales Eesti)
  • PISA 2006 – loodusteadus (osales Eesti)
  • PISA 2003 – matemaatika
  • PISA 2000 – lugemine

Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende.

Eesti on PISA uuringutes osalenud alates aastast 2006. Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendustegevusi.

15-aastased on tavaliselt õpilaste vanus, mil lõpeb enamikes riikides kohustuslik haridus ja õpilane teeb valikuid edasiste õpingute osas. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.

PISAga uuritakse:

  • Kui hästi on noored valmis eesootavate väljakutsetega silmitsi seisma
  • Kas õpilased on võimelised analüüsima, põhjuseid leidma ja oma ideid esitama
  • Kui võimekad on õpilased oma oskusi ja teadmisi reaalses elus rakendama

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades. Terminit „kirjaoskus“, kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.

Õpilased täidavad hindamisbrošüüri, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures  infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni. Õpilastel on brošüüri täitmiseks aega kaks tundi.

Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemasesse, nt loodusteadusesse või lugemisse ja taustast. Koolijuhid täidavad samuti lühikese küsimustiku, millega kogutakse infot kooli töötajate arvu, õpetajate hoiakute, kooli ja õpetajate iseseisvuse, kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.

Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist ja muud sellist, et tagada valimi esinduslikkus. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma.

Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõuetest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 80% õpilaste seast, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85%. Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5%. On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad.

PISA uuringus osalevate õpilaste ja koolide arv

2015. aastal osales 72 riiki ja majanduspiirkonda, enam kui poole miljoni õpilasega. Eesti valim: 5587 noort, kellest 2788 olid tüdrukud ja 2799 poisid, kokku 206 koolist. 78% õpilastst sooritas testi eesti ja 22% vene keeles.

2012. aastal osales 65 riiki  ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 510000. Eesti valim: Eesti üldvalimisse 5867 õpilast 206 koolist, nendest 1088 õpilast tegi ainult finantskirjaoskuse testi. Testi põhiosa tegi 4779 Eesti õpilast: 2409 tüdrukut ja 2370 poissi; 3784 eesti ja 995 vene õppekeelega koolide õpilast.  Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli.

2009. aastal osales 65 riiki ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 470 000. Eesti valim: 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi; 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilast)  175 koolist, neist 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli.

2006. aastal osales rohkem kui 400 000 õpilast 57 riigist. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.

Lihtsustatud õppekaval õppivad õpilased testist osa ei võta.

PISA Eesti uuringute tulemuste võrdlus
 

Joonis näitab kõigi Eesti õpilaste soorituste keskmiste punktide põhjal kolme kirjaoskuse omandamise muutust PISA 2006., 2009., 2012. ja 2015. aasta uuringutes. Õpilaste teadmised ja oskused on läinud uuringute lõikes statistiliselt oluliselt paremaks.

Trendid hariduses PISA uuringute põhjal

PISA 2015

Uuringu peamine hindamisvaldkond oli loodusteadused, mis hõlmab bioloogiat, geograafiat, füüsikat ja keemiat. Lisaks uuriti sel korral õpilastelt, et mis tööd nad soovivad 30-aastaselt teha. Uus ja innovaatiline valdkond uuringus oli meeskondlik probleemi lahendamine, mille tulemused avalikustatakse 2017.a sügisel. 2017. aasta aprillis avalikustatakse PISA 2015 põhjal analüüs õpilaste heaolu kohta.

Uuringus osales maailmas üle poole miljoni õpilase 72 riigist. Eestis osales uuringus 5587 õpilast, mis moodustab poole 15-aastaste õpilaste üldarvust.

Uuringus osales 206 Eesti kooli. Eesti keeles sooritas testi 78% ning vene keeles 22% õpilastest.

  • PISA 2015 järgi on Eesti põhikooliõpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus. Tulemused on samad, mis 2006 aastal. Loodusteadustes jagab Eesti noor Euroopas 1.-2. kohta koos Soomega.
  • PISA 2015 järgi on Eesti venekeelsete koolide õpilaste sooritus kuue aastaga on paranenud matemaatikas ja funktsionaalses lugemises. Samas on eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahe suur, arvestuslikult kuni üks õppeaasta.
  • PISA 2015 järgi on Eesti põhikoolis tehtud väga head tööd. Enamik õpilasi suudab lahendada madala ja keskmise raskusastmega ülesandeid. Madalamate tulemustega õpilased on järele aidatud. Euroopa riikidest on Eestis kõige vähem madalate oskustega 15-aastaseid noori. Ka maailma riikide taustal on Eesti absoluutses tipus.
  • PISA 2015 järgi ei ole Eestis maailma teiste riikide taustal hariduslikku kihistumist, haridussüsteem on ühtlane ning egalitaarne.

PISA 2015
õpilaste rahulolu

PISA 2015 uuris lisaks teadmistele ja oskustele ka teisi õppimisega seotud tegureid nagu näiteks õpilaste testiärevust, kuuluvustunnet, motivatsiooni, kiusamise kogemist, füüsilise tegevuse ja toitumise harjumusi ning tulevikukavatsusi.

OECD poolt läbi viidud heaolu uuringus võrreldakse kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasi parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega, linna- ja maakoolide õpilasi ning lisaks siseriiklikult ka vene ja eesti õppekeelega koolides õppivaid õpilasi.

2015. aastal osales PISA testis 74 riiki. Eestist võttis osa pool kõigist 15-aastastest noortest.

  • Eesti on nende väheste riikide hulgas, kus PISA testi tulemused on maailma parimate seas ning rahulolu eluga üle keskmise. OECD riikide õpilaste eluga rahulolu keskmine on 7,3 punkti 10-punkti skaalal, Eesti õpilaste keskmine eluga rahulolu on 7,5 punkti.
  • 90,1% vastanud õpilastest on eluga rahul, sealhulgas 74% on neist oma eluga väga rahul või rahul ja 16,7% keskmiselt rahul. 9,3% vastanutest ei ole oma eluga üldse rahul. Eesti põhikooliõpilaste rahulolu on üle OECD keskmise.
  • Eesti õpilaste testiärevus on üks väikseimaid, mis näitab, et õpilased tunnevad vähest hirmu ja ängistust halbade hinnete, kontrolltööde, testide ja raskete ülesannete ees.
  • Eluga rahulolu ei erine eesti ja vene õppekeelega koolides ega ka maa- ja linnakoolides.

 

Viimati uuendatud: 2. juuni 2017